KOKKUVÕTE
Projekti S.M.I.L.E käigus integreeriti matemaatika ja loodusainete õpetamist ja õppimist ning arendati erinevate riikide koolidevahelist koostööd.
Võrreldi riikliku õppekava rakendamist matemaatika ja loodusainete vallas, kasutatavat tarkvara aineõpetuses, aktiivõppe meetodite kasutamist.
Koostati efektiivseid interaktiivseid õppematerjale, mille järgi viidi läbi kõikides partnerkoolides õppetööd.
Kasutati erinevaid hindamismeetodeid, mis põhinevad enesehinnangul ja refleksioonil, kus kasutatakse nii protsessi kui ka tulemuse hindamist.
Rakendati õppesituatsioone, mis on sobilikud õpilaste motiveerimiseks: nii andekamate kui ka vähem andekamate; nii heade sotsiaalsete võimetega laste kui ka nende jaoks, kes vajavad sotsialiseerumisel abi.
Koostööprojekti tulemused
Veebileheküljed
http://smile.kornelowka.com/
http://smileproject.pbworks.com/
http://projektsmile.weebly.com
Pedagoogiline materjalid
Tunnikavad, töölehed, interaktiivsed õppematerjalid
Suhtlemine ja koostöö
Suhtlusvahendeid: töökoosolekud, kodulehekülg, ajaveeb, foorum ja Skype.
Töökeeleks oli inglise keel.
Koostöö projektipartnerite vahel oli väga hea: projekt koostati koos, projekti tegevused kavandati koostöös, projekti käigus tekkinud probleemid lahendati koos üksteist abistades, töökoosolekud olid väga hästi ette valmistatud ja läbi viidud, arvestati kõigi partnerite soovidega.
Koostöö sujus edukalt ja üksteisesse suhtuti austavalt ja lugupidavalt. Kõik partnerid olid võrdsel määral kaasatud.
Hindamine ja monitooring
Koostööprojekt oli pidevalt arenev: projekti käigus lähtuti eelnevalt püstitatud eesmärkidest ning vastavalt vajadusele lisati eesmärkide täitmiseks vajalikke tööülesandeid ja võeti kasutusele vahendid, mis eelnevalt projekti planeeritud polnud.
Projekti planeerides ei olnud teada partnerite kõiki võimalusi ja nii kavandati projekti käigus nii mõnedki tegevused ümber selliselt, et partnerkoolid said projektist rohkem kasu, kui algselt oodatud.
Selleks, et projekti käiku pidevalt jälgida ja paindlikult kavandada, viidi läbi vaheküsitlusi, mille tulemusel edasisi tegevusi planeeriti.
Projekti lõpus vastasid kõik partnerkoolid ja osalenud õpetajad ning õpilased küsimustikule, mille koondina kujunes lõplik hinnang projektile.
Monitooringu tulemusena selgus, et partnerkoolidel on pakkuda enamat, kui algselt loota võis. Seetõttu said projektis osalenud koolid palju rohkem kasu õppetegevuse efektiivsemaks muutmiseks (nt õuesõppe kogemus, interaktiivsete õppematerjalide loomine, nende abil õpetamine, veebipõhiste vahendite integreerimine õppetöösse jne).
Õpilased osalesid ühistegevustes nii koolisiseselt kui ka üle interneti partnerkoolide õpilastega.
Koolisiseselt viidi sama projekti raames läbi uuring („21. sajandi kool – tehnoloogia õppetöös“), saamaks teada, mil määral on õpilastel võimalik kasutada tehnoloogiavahendeid iseseisvaks õppimiseks, milliseid õppemeetodeid eelistatakse ja milliste interaktiivsete vahendite kasutamine muudaks õppimisprotsessi efektiivsemaks. Uuringus osales kolm eesti õppekeelega kooli ja üks vene õppekeelega kooli.
Partnerkooli õpilastega viidi läbi videokonverentse, mille käigus arutati erinevate tegevuste käigus saadud tulemuste üle ning esitati üksteisele küsimusi ja selgitati saadud tulemuste tagamaid. Videokonverentsid toimusid inglise keeles.
Koostööprojektis oli planeeritud vastavus 2007. a taotluskutse Euroopa prioriteetidele konkreetseid meetmeid ja läbiviidud tegevusi nii kohalikul tasandil kui ka koostöös partneritega:
§ varase keeleõppe, keelelise mitmekesisuse ja/või võõrkeelse aineõppe (CLIL) edendamine:
Koostööprojekti käigus viidi läbi „CO2 projekt“. Projekti käigus analüüsiti partnerkoolide tulemusi ning tehti omapoolseid ettepanekuid olukorra parendamiseks. Vastavad tulemused ja ettepanekud vormistati inglise keeles ning läbiviidud videokonverentsid toimusid samuti inglise keeles. Andmete kogumine toimus veebipõhise vahendi abil (kõik partnerkoolid kasutasid vastava vahendi inglisekeelset varianti).
§ puuetega või teiste erivajadustega inimeste kaasamine koostööprojekti:
Töös vähemandekate õpilastega esitles meie kooli koostööpartneritele interaktiivse tahvli kasutamise võimalusi ning T-Algebra programmi, mis võimaldas õpilastel käsitletud teemat lihtsamini mõista ning eelnevaid teadmisi järgmistega seostada.
§ sotsiaalmajanduslikel, geograafilistel või muudel põhjustel halvemas olukorras õpilaste või asutuste osavõtu edendamine:
Koostööprojekti käigus kavandatud tegevused olid planeeritud selliselt, et nende tegemise aeg ja moodus oli võimalik õpilasel endal valida. Seda aitas saavutada veebipõhiste vahendite loomine ja kasutamine ning piiramatu ligipääs arvutiklassile: nii said ka need õpilased, kellel muidu projektis poleks olnud võimalik osaleda, projekti tegevusi kaasa teha.
§ tüdrukute/naiste ja poiste/meeste võrdne juurdepääs koostööprojektidele:
Rühmatöödes osalesid võrdselt nii poisid kui ka tüdrukud, ka loodud koostöörühmad olid segarühmad. Tööülesannete jaotamisel rühmasiseselt arvestati, et ülesanded oleks võrdse kaaluga ning ei sõltuks soost.
Võrreldi riikliku õppekava rakendamist matemaatika ja loodusainete vallas, kasutatavat tarkvara aineõpetuses, aktiivõppe meetodite kasutamist.
Koostati efektiivseid interaktiivseid õppematerjale, mille järgi viidi läbi kõikides partnerkoolides õppetööd.
Kasutati erinevaid hindamismeetodeid, mis põhinevad enesehinnangul ja refleksioonil, kus kasutatakse nii protsessi kui ka tulemuse hindamist.
Rakendati õppesituatsioone, mis on sobilikud õpilaste motiveerimiseks: nii andekamate kui ka vähem andekamate; nii heade sotsiaalsete võimetega laste kui ka nende jaoks, kes vajavad sotsialiseerumisel abi.
Koostööprojekti tulemused
Veebileheküljed
http://smile.kornelowka.com/
http://smileproject.pbworks.com/
http://projektsmile.weebly.com
Pedagoogiline materjalid
Tunnikavad, töölehed, interaktiivsed õppematerjalid
Suhtlemine ja koostöö
Suhtlusvahendeid: töökoosolekud, kodulehekülg, ajaveeb, foorum ja Skype.
Töökeeleks oli inglise keel.
Koostöö projektipartnerite vahel oli väga hea: projekt koostati koos, projekti tegevused kavandati koostöös, projekti käigus tekkinud probleemid lahendati koos üksteist abistades, töökoosolekud olid väga hästi ette valmistatud ja läbi viidud, arvestati kõigi partnerite soovidega.
Koostöö sujus edukalt ja üksteisesse suhtuti austavalt ja lugupidavalt. Kõik partnerid olid võrdsel määral kaasatud.
Hindamine ja monitooring
Koostööprojekt oli pidevalt arenev: projekti käigus lähtuti eelnevalt püstitatud eesmärkidest ning vastavalt vajadusele lisati eesmärkide täitmiseks vajalikke tööülesandeid ja võeti kasutusele vahendid, mis eelnevalt projekti planeeritud polnud.
Projekti planeerides ei olnud teada partnerite kõiki võimalusi ja nii kavandati projekti käigus nii mõnedki tegevused ümber selliselt, et partnerkoolid said projektist rohkem kasu, kui algselt oodatud.
Selleks, et projekti käiku pidevalt jälgida ja paindlikult kavandada, viidi läbi vaheküsitlusi, mille tulemusel edasisi tegevusi planeeriti.
Projekti lõpus vastasid kõik partnerkoolid ja osalenud õpetajad ning õpilased küsimustikule, mille koondina kujunes lõplik hinnang projektile.
Monitooringu tulemusena selgus, et partnerkoolidel on pakkuda enamat, kui algselt loota võis. Seetõttu said projektis osalenud koolid palju rohkem kasu õppetegevuse efektiivsemaks muutmiseks (nt õuesõppe kogemus, interaktiivsete õppematerjalide loomine, nende abil õpetamine, veebipõhiste vahendite integreerimine õppetöösse jne).
Õpilased osalesid ühistegevustes nii koolisiseselt kui ka üle interneti partnerkoolide õpilastega.
Koolisiseselt viidi sama projekti raames läbi uuring („21. sajandi kool – tehnoloogia õppetöös“), saamaks teada, mil määral on õpilastel võimalik kasutada tehnoloogiavahendeid iseseisvaks õppimiseks, milliseid õppemeetodeid eelistatakse ja milliste interaktiivsete vahendite kasutamine muudaks õppimisprotsessi efektiivsemaks. Uuringus osales kolm eesti õppekeelega kooli ja üks vene õppekeelega kooli.
Partnerkooli õpilastega viidi läbi videokonverentse, mille käigus arutati erinevate tegevuste käigus saadud tulemuste üle ning esitati üksteisele küsimusi ja selgitati saadud tulemuste tagamaid. Videokonverentsid toimusid inglise keeles.
Koostööprojektis oli planeeritud vastavus 2007. a taotluskutse Euroopa prioriteetidele konkreetseid meetmeid ja läbiviidud tegevusi nii kohalikul tasandil kui ka koostöös partneritega:
§ varase keeleõppe, keelelise mitmekesisuse ja/või võõrkeelse aineõppe (CLIL) edendamine:
Koostööprojekti käigus viidi läbi „CO2 projekt“. Projekti käigus analüüsiti partnerkoolide tulemusi ning tehti omapoolseid ettepanekuid olukorra parendamiseks. Vastavad tulemused ja ettepanekud vormistati inglise keeles ning läbiviidud videokonverentsid toimusid samuti inglise keeles. Andmete kogumine toimus veebipõhise vahendi abil (kõik partnerkoolid kasutasid vastava vahendi inglisekeelset varianti).
§ puuetega või teiste erivajadustega inimeste kaasamine koostööprojekti:
Töös vähemandekate õpilastega esitles meie kooli koostööpartneritele interaktiivse tahvli kasutamise võimalusi ning T-Algebra programmi, mis võimaldas õpilastel käsitletud teemat lihtsamini mõista ning eelnevaid teadmisi järgmistega seostada.
§ sotsiaalmajanduslikel, geograafilistel või muudel põhjustel halvemas olukorras õpilaste või asutuste osavõtu edendamine:
Koostööprojekti käigus kavandatud tegevused olid planeeritud selliselt, et nende tegemise aeg ja moodus oli võimalik õpilasel endal valida. Seda aitas saavutada veebipõhiste vahendite loomine ja kasutamine ning piiramatu ligipääs arvutiklassile: nii said ka need õpilased, kellel muidu projektis poleks olnud võimalik osaleda, projekti tegevusi kaasa teha.
§ tüdrukute/naiste ja poiste/meeste võrdne juurdepääs koostööprojektidele:
Rühmatöödes osalesid võrdselt nii poisid kui ka tüdrukud, ka loodud koostöörühmad olid segarühmad. Tööülesannete jaotamisel rühmasiseselt arvestati, et ülesanded oleks võrdse kaaluga ning ei sõltuks soost.