Science and Mathematics Interactive LEarning
  • Esileht
  • Tegevuskava
  • Projekti eesmärk
  • Projektis osalevad koolid
  • Projekti koosolekud
  • I koosolek Itaalias
  • II koosolek Eestis
  • III koosolek Kreekas
  • IV koosolek Poolas
  • Projekti veebilehed
  • Projekti tulem ja selle hindamine
  • Tegevused Türi Gümnaasiumis
  • I etapp
  • II etapp
  • III etapp
  • IV etapp
  • KOKKUVÕTE
  • Comenius
  • NÄIDE

II etapp
veebruar 2008 - mai 2008

 Märts
1.Matemaatika ja loodusainete õppematerjalide loomine
2.Uurimuse ”Õpilase 24 tundi” küsimustiku loomine ja partnerkoolidega koskõlastamine (http://www.eformular.com/laine/tegevused.html)

Aprill

1.Projekti käigus loodud õppematerjalide põhjal õppimine
Matrejalid:
a)õpiprogrammi Function abil võrrandisüsteemi lahendamine
http://tyrigy.tyri.ee/Winki1.htm
b)õpiprogrammi GeomeTricksi abil erinevate kujundite konstrueerimine
http://tyrigy.tyri.ee/Wink2.htm
c) õpiprogrammi Function abil trigonomeetriliste funktsioonide graafikute joonestamine
http://tyrigy.tyri.ee/Wink4.htm
2.Õuetundide “PH tase looduses” läbiviimine
3.Uurimuse “Õpilase 24 tundi” läviviimine ja analüüs
Kokkuvõte http://www.slideshare.net/aluojalaine/pilase-24-tundi

Mai

11.-15.mai Türi, Eesti
Tööseminar
1.Tööseminari ettevalmistus
2.Õppematerjalide tutvustamine
3.Kokkuvõte uurimusest ”Õpilase 24 tundi”
4.Kokkuvõte õuesõppe tundidest teemal ”PH tase looduses”
5.III etapi planeerimine

AHHAA kuu
Füüsika ja keemia katsete päev

Õpilased tegid  katseid füüsikast ja keemiast.
Sihtgrupiks olid 7. ja 8. klassi õpilased.
Eesmärgiks oli süvendada huvi nende ainete vastu.
Allikas:Jaak Arold „Huvitavaid katseid keemias”  Avita, Tallinn 1999
1.Vesiniku saamine ja tõestamine.
Katsevahendid: Zn, HCl,katseklaasid, kapillaartoruga kummikork, statiiv.
Katseklaas kinnitatakse statiivile , pannakse sinna tsingitükid ja lisatakse vesinikkloriidhapet. Koheselt on näha intensiivne gaasi eraldumine. Katseklaas suletakse korgiga, mida läbib klaastoru ning vesinik kogutakse kummuli pööratud katseklaasi.Kui reaktsioon on mõne minuti kestnud, saab tõestada, et katseklaasia on vesinik. Selleks eemaldatakse katseklaas süsteemist ja lähendatakse selle avale põlev puupird. Vesiniku olemasolu tõestab kostuv „pauk”.
2.Naatriumi reaktsioon veega.
Seda katset on hea näidata grafoprojektori või kaameraga.
Katsevahendid: Na,fenoolftaleiin, vesi, petr i tass.
Petri tassile valatakse vett ja fenoolftaleiini ning lisatakse  naatriumitükike. Naatrium hakkab hästi kiiresti ringi liikuma ja kogu  vesi muutub punaseks.
3.Hapniku saamine ja tõestamine.
Katsevahendid: KmnO4, statiiv, katseklaas,gaasjuhtetoruga kummikork, kooniline kolb, vatt, puupird, piirituslamp.
Katseklaasi puistatakse  kuiva peenestatud KMnO4 ja kinnitatakse  see statiivile. Katseklaasile pannakse peale gaasijuhtetoruga kummikork ja hakatakse katseklaasi kuumutama. Eralduv hapnik juhitakse kolbi ja suletakse selle ava vatiga. Mõne aja möödudes saab tõestada, et kolvis on hapnik. Selleks viiakse hõõguv pird kolbi ja seal hakkab see leegiga põlema.
4.Alumiiniumi ja tsingi reaktsioon joodiga, vesi katalüsaatorina.
Katsevahendid: joodipulber, tsingipulber, kuumuskindel alus, pipett, vesi.
Segatakse ligikaudu 1g  peenestatud joodi ja 0,3 g tsingitolmu. Segu puiststakse kuumuskindlale alusele ja tehakse süvend vee jaoks. Mõne tilga vee lisamisel käivitub energiline  reaktsioon, eraldub lilla  joodiaur.
5.Aegsütikuga süütesegu.
Katsevahendid: KmnO4, C3H5(OH)3, pipett, kuumuskindel alus.

Õppepäev ”Ringhäälingu muuseumis” 6.klassid

Õppepäev AHHAA keskuses 5.klassid
Powered by Create your own unique website with customizable templates.